VÄRVIMISSÜSTEEMI VALIKU TABEL, TERASPINNAD:

1. KASUTUSTINGIMUSTE KLASS C2.

2. KASUTUSTINGIMUSTE KLASS C3.

3. KASUTUSTINGIMUSTE KLASS C4.

4. KASUTUSTINGIMUSTE KLASSID C5-I JA C5-М.

Õigesti valitud tööriist on üks neist otsustavatest teguritest, mis kindlustavad parimate dekoratiivsete omadustega katte. Sarja RILAKDEKOR pinnakatete pealekandmise standardseteks meetoditeks soovitame kasutada järgmisi tööriistu (vt tabelit). Pintslite ja rullide valik on turul praegu piisavalt lai ja kvaliteetse maalritööriista leidmine ei ole üldjuhul eriline probleem. 

RILAKDEKORi pinnakatete pealekandmiseks pahtlilabidat valides tuleks siiski olla eriti tähelepanelik, kuna suurem osa praegu turul pakutavatest pahtlilabidatest on mõeldud tavapärasteks ehitustöödeks, krohvimiseks, pahteldamiseks, ehitusliimide pealekandmiseks jne. Spetsiaalselt dekoratiivsete pinnakatete pealekandmiseks mõeldud pahtlilabidatel peavad aga olema erilised omadused. RILAKDEKOR soovitab kahte tüüpi pahtlilabidaid.

1. Trapetsikujuline pahtlilabidas on valmistatud kõrglegeeritud poleeritud roostevabast terasest (vt foto 1).

Foto №1

 Iseloomulikud omadused ja eelised: 

1.1. Trapetsjas kuju (vt foto 2) hõlbustab krohvi ühtlast pinnalejaotumist ja vähendab ohtu saada tulemuseks korduva, ühesuunalise reljeefistruktuuriga faktuur. Eriti tähtis on see näiteks marmorit ja liivakivi imiteerivate faktuuride loomisel (nt VALLE, VENETO CLASSICO ja ATACAMA tooted), sest naturaalsele kivile ei ole rangelt korrapärase geomeetriaga struktuur omane.

 Foto №2

1.2. Ergonoomiline disain ja mugav käepide kergendavad erinevate reljeefistruktuuride saavutamist ning seda eriti suurtel pindadel, sest pinnale vajaliku faktuuri andmiseks peab käsi liikuma erinevate nurkade all ja erinevatele kaugustele. Hästi tasakaalustatud tööriist kergendab pealekandmist (käsi ei väsi nii kiiresti) ning aitab kaasa veelgi väljendusrikkamate ja kordumatute faktuuride loomisele, kuna parandatud ergonoomika annab liigutustele suurema ulatuse, mis kokkuvõttes väljendub just teile sobivas kordumatus faktuurimustris.

1.3. Pahtlilabidas on valmistatud ülitugevast roostevabast, kõrglegeeritud ja poleeritud terasest, mis on eriti oluline lihvitavate lubikrohvide VENETO CLASSICO ja ATACAMA kasutamisel. Töö lihvimisjärgus võib tavalisest terasest valmistatud, veidi ebakvaliteetsema pahtlilabida kasutamine põhjustada reljeefist eenduvate osade „rauastumise” – raudkarbiid rändab tööriistalt töödeldavale pinnale ja võib selle inetult mustaks teha. RILAKDEKORi soovitatud pahtlilabidad on valmistatud spetsiaalsest, eriti vastupidavast roostevabast terasest, mis teeb „rauastumisdefekti” tekkimise võimaluse peaaegu olematuks. Samuti tasub märkida, et kuna VENETO CLASSICO või ATACAMA poleerimisstaadiumis peab pahtlilabidale mööda tööpinda kulgedes järk-järgult tugevamalt vajutama, kergendavad RILAKDEKORi soovitatavate pahtlilabidate tööosa elastsusomadused poleerimist, kindlustavad vajaliku tulemuse väikseima ajakuluga ja vähendavad ohtu, et pind saab kogemata ülearu jõuliselt tegutsedes kahjustusi.

1.4. Erinevalt krohvimistöödel kasutatavatest standardsetest kelludest on RILAKDEKORi soovitatavad trapetsikujuline pahtlilabidad ümardatud nurkade ja tööservaga (vt foto 3). See on eriti tähtis, et vältida paralleelseid vööte ja kriime, mis võivad tekkida siis, kui pind kaetakse VENETO CLASSICO, ATACAMA, BOREALISe või SETUALiga.

 Foto №3

Kolmnurksed pahtlilabidad (vt foto 4).

 Foto №4

1.5. Sarnaselt trapetsikujulistele on ka kolmnurksed pahtlilabidad valmistatud ülitugevast roostevabast, kõrglegeeritud ja poleeritud terasest. See on eriti tähtis keeruka reljeefiga liivkrohvialade poleerimisel, et minimeerida „rauastumisdefekti” tekkimise ohtu (vt punkti 1.3.). Nagu trapetsikujulistel, on ka neil pahtlilabidatel ümardatud nurgad (vt fotot 5). Eriti oluline on see paralleelsete vöötide ja kriimude tekkimise vältimiseks siis, kui pahtlilabidat kasutatakse VENETO CLASSICO ja ATACAMA poleerimiseks, SCINTILLO pealekandmisel valgete geelitaoliste osakeste „triikimiseks” ja samuti erinevate ruumiliste faktuuride reljeefi (ATACAMA jt krohvide abil saadavate reljeefide „Travertine“, „Core” jt) silumiseks.

 Foto № 5

1. Kruntimine

Enne ATAСAMA pealekandmist tuleb pind katta kruntvärviga KVARC.

3. Faktuuri loomine. Võimalikud variandid.

a) "Tuuldunud liivakivi reljeef"

Moodustub ristküliku- või trapetsikujulise spaatli erisuunalise või lainelise liigutamise tulemusena, kusjuures spaatel surutakse vastu tööpinnale kantud värsket krohvi.

b) „Nõrglubjareljeef“

d) “Puukoorereljeef“

4. Toonitud vaha CERA pealekandmine

Kui soovite krohvi ja vaha värvikontrasti veel enam rõhutada, võite reljeefi täiesti kuivanud esileulatuvaid osi kergelt lihvida keskmise teralisuse indeksiga liivapaberiga (näiteks N180).

 

 

6. Poleerimine

 

Tugevama faktuurikontrasti jaoks, läike tugevdamiseks ja pinnale niiskuskindluse andmiseks soovitatakse poleeritud krohvipind katta maalrikinda abil õhukese värvitu vaha VENETO CERA kihiga. Vaha hõõruda maalrikinda või pehme lapi ringikujuliste liigutustega ühtlaselt pinna sisse. Vaha hõõruda ühtlaselt pinna sisse ja pärast selle kuivamist hõõruda pind läikima. Kui pinnale soovitakse anda pärlmutterläiget, siis soovitatakse lisada vaha sisse valitud värvitoonis pärlmutterpuudrit PERLIUM.

 

 

8. Kattefaktuuri lõppvaade

 

a) "Tuuldunud liivakivi reljeef". Kasutati ATACAMAt ja vaha CERA mitmesuguseid toone.

 

a) "Tuuldunud liivakivi reljeef". ATACAMA ilma vahata CERA. Pinna kontrast tuleb esile tänu metallspaatliga poleerimisele.

b) "Nõrglubjareljeef". Kasutati ATACAMA ja vaha CERA mitmesuguseid toone.

c) "Puidureljeef". Kasutati ATACAMAt ja vaha CERA mitmesuguseid toone.

d) "Puukoorereljeef". Kasutati ATACAMAt ja vaha CERA mitmesuguseid toone.

1. Eelnev pinna värvimine.  

Värvida pind rulli abil alusvärviga MOVILAT 7  või  MOVILAT 12, mis on toonitud tulevaste pragude tooni.  

2. Laki KRAKELUR pealekandmine.

või

1. Kruntimine.

Kruntida pind kruntvärviga KVARC. SCINTILLO moodustab poolläbipaistva katte. Kui soovite aluse ja lõppkihi värvikontrasti, tuleb kasutada kruntvärvi KVARC, mis on varem värvist SCINTILLO erinevasse tooni toonitud.

3. SCINTILLO pealekandmine.

SCINTILO kantakse peale väikeste, 2÷3  m² suurustele aladele laia pintsli erisuunaliste liigutustega, või siludes toodet ühes suunas.

või

3. Valgete osakeste silumine. 

5-15 minuti jooksul, kui lakkalus on juba kuivanud, kuid valged polümeerosakesed on veel niisked, siluda pinda metall- või plastspaatliga, vajutades nõrgalt instrumendi terale ja hoides seda pinna suhtes teravnurga all (võimalikult paralleelselt), surudes kergelt veel kuivamata polümeerosakestele. Spaatliga võib teha nii mitmesuunalisi kui paralleelliigutusi (välja venitatult, ühes suunas).

või

4. Faktuurkatte lõppvaade.

Et anda SCINTILLO pinnale tugev niiskuskindlus, soovitatakse see katta kaitsva lakikihiga. Selleks sobivad lakid EKOAKVA, LUOTEN või PANEĻU LAKA nõutavas läiketasandis. Laki pealekandmine rõhutab kergelt pinnafaktuuri. Kui kattele soovitakse anda pärlmutterläiget, siis soovitatakse lisada laki sisse valitud värvitoonis pärlmutterpuudrit PERLIUM.

Mitmesuunaline pealekandmine.

Ühesuunaline pealekandmine.

1. Pinna eelnev värvimine.

Enne värvi pealekandmist pean pind olema värvitud sarnast tooni värviga Мovilat Base, Мovilat 4 või Мovilat 7.

2. Esimese kihi pealekandmine.

Kanda esimene SETUAL värvi kiht laia pehmeharjalise pintsli või lihvitud tööpinnaga trapetsikujulise metallspaatli ümarate nurkade ja servade abil pinnale, vältides rohmaka faktuuri teket.

3. Teise kihi pealekandmine.

Pärast esimese kihi täielikku kuivamist  kanda spaatliga teine kiht väikestele, 2÷3 m² suurustele aladele. Seejärel luua kuivama hakkavale teisele kihile vastu seina surutud tööpinnaga spaatli abil joonis.

4. Pinnafaktuuri lõppvaade.

1. Pinna varasem värvimine.

BOREАLIS on ette nähtud puhtale, siledale, tugevale ja kuivale mineraalsele alusele (krohvitud pinnad, betoon, kipsplaat jne), mida on varem värvitud ühega järgmistest värvidest: MOVILAT 7, MOVILAT 12, MOVILAT 25. BOREАLIS moodustab poolläbipaistva katte, seepärast soovitatakse aluspinna ja lõppkihi vahel värvikontrasti saavutamiseks värvida pinda enne kontrastvärviga sarjast BOREАLIS. Kui on vaja saada ühetoonilist pinda, siis tuleb pind enne katta värviga BOREАLIS, millel on lõppkattega lähedane värvitoon.

2. Värvi BOREАLIS pealekandmine.

Pindala suurusega 2÷3 m² kaetakse laia pintsli abil üleni ühtlase värvi BOREАLIS kihiga.

3. Faktuuri loomine.

Faktuurijoonise loomiseks silutakse veel kuivamata pinda ristküliku- või trapetsikujulise spaatliga, surudes spaatlit kergelt värvikatte pinda. Faktuurijoonise geomeetria määratakse spaatlit liigutades. Korrapärased paralleelsed liigutused annavad ühesuunalise faktuuri, sujuvad erisuunalised liigutused loovad lainetaolise faktuuri. Faktuurijoonise rikastamiseks soovitatakse kanda täiendav kogus värvi BOREАLIS veel kuivamata pinnale, kandes väikese koguse toodet alguses spaatliga otse tööpinnale ja seejärel jaotades selle analoogsel viisil pinnal laiali.

4. Pinnafaktuuri lõppvaade. 

1. Kruntimine.

VENETO CLASSICO  kantakse tasasele, tugevale, hoolikalt ette valmistatud (pahteldatud ja lihvitud) mineraalalusele (krohv, betoon jne). Enne VENETO CLASSICO  pealekandmist tuleb pind kruntida kruntvärviga KVARC.

2. 1 ja 2 kihi pealekandmine.

Esimesed 1 või 2 kihti kantakse peale roostevabast terasest trapetsikujulise spaatli erisuunaliste liigutustega, püüdes saavutada maksimaalselt tasast pinda ilma rohmakate reljeefimuutusteta. Iga kihi kuivamisaeg on 3 tundi, kuivamisaeg enne uue kihi pealekandmist peab olema vähemalt 6 tundi (temperatuuril +20ºС).

3. Lõppkihi pealekandmine.

Lõppkiht kantakse peale lühikeste erisuunaliste edasitõmmetega väikeste, 0,5-1,0 m² alade kaupa, surudes spaatli serva teravnurga all pinna vastu ja justkui hõõrudes kihti pinna sisse. Peenema faktuurijoonise saamiseks lubatakse kasutada ka kolmnurkset ümardatud servadega poleeritud spaatlit ja kanda kiht peale lühikeste ristuvate liigutustega. Vaja on püüelda selle poole, et kogu töödeldav pind oleks kaetud õhukese materjalikihiga. Hakata kohe, pinna kuivamist ootamata, pinda poleerima.

4. Poleerimine.

Poleerida tuleb lõppkihi kuivamisstaadiumis. Trapetsikujulist spaatlit tuleb suruda teravnurga all vastu pinda just nimelt servaga, mitte kogu pinnaga. Surumise tugevus peab iga ”käiguga” kasvama, kuna selle tulemusena tekib aina tugevam ja tugevam läige.

5. Vaha VENETO CERA pealekandmine ja poleerimine.

Vaha VENETO CERA jaotatakse ühtlase õhukese kihina kuivanud pinnale. Selle jaoks nihutatakse spaatli külge eri suundades, hoides spaatli tera pinna suhtes teravnurga all. Pärast vaha kuivamist poleeritakse pinda pehme lapi või maalrikinda abil ringikujuliste liigutustega.

6. Pinna lõppfaktuur.   

Katte VENETO CLASSICO esmane funktsioon on dekoratiivne, mitte kaitsev. Tuleb vältida pinna tugevat ekspluatatsioonikoormust. Tolmu tuleb VENETO CLASSICO pinnalt, millel on kaitsev vahakiht VENETO CERA, eemaldada kuiva või kergelt niisutatud lapiga, ilma tugevaid pesuvahendeid kasutamata.

1. Kruntimine

3. Toonitud vaha CERA pealekandmine

5. Kattefaktuuri lõppvaade

1. Kruntimine

Pinnale reljeefse faktuuri andmine: VALLE kantakse pinnale paksu kihina, ristkülikuvõi trapetsikujulise spaatli (kellu) erisuunaliste rist- või lainjate liigutustega. Iseloomuliku reljeefi kõrgust koos paljude üksteiseks üleminevate ebatasasustega reguleeritakse materjalijaotuse ja spaatlile surumise tugevusega. Liiga rohmaka reljeefiga kohti võib pintsliga siluda.

 

 

3. Toonitud vaha CERA pealekandmine

 

Faktuuri loomine: Toonitud vaha CERA kanda täiesti kuivanud pinnale pintsli või maalrikinda erisuunaliste või ringikujuliste liigutuste abil võimalikult siledalt, väikeste, 1÷2 m² suuruste alade kaupa.

 

 

4. Vaha CERA pealehõõrumine

 

Värskelt peale kantud vaha hõõruda maalrikinda ringliigutustega VALLE krohvipinda. Nii saavutate veel ühtlasema jaotumise.

5. Kattefaktuuri lõppvaade